..tuleb armastus ja mu juurde jääb.

MEIE nädalavahetus.
Ta ütles, et täielik seebikas, meie naersime. Ja nii oligi.

Mängisime lillelapsi ja rügasime tööd, niivõrd kuivõrd seda viimast.

Fotosessioon- hah, kirjeldamatu.

Päike, põld, võililled, heinaküün, jänkud, kitarr, tekk, liialt avalik riietevahetus, the Hills'i grimassid ja muu hea- ideaalne, aitäh Sulle.

Kas Sa üldse kujutad ette, kui uhke ma Sinu üle olen, et Sa kõike tunnistada julgesid? kadestamisväärne.

Viimsed pingutused tuleval nädalal ja suvi on vaat, et kohal.

Hämmastav mõelda, et alles see oli, kui meie läksime katsetele või unustamtu 1. sept.

Ja nüüd oleme meie need, kes noorematele räägivad, kuidas see NG elu on.

I'm gonna' miss you guys!

Oeh, ka mina igatsen kõike seda, kullake!

Aga millekski pole veel liiga hilja, asja annab muuta ja palju paremaks.

See nädal, võtame endale selle aja, ma luban!

plirtsplärts preili.

Olgu öeldud, et eelmine nädal oli fantast!
Täis naeru ja kohati ka kurbust.
Roosta- täiesti kirjeldamatult hea koht! Kõik oli nii õige. Samas muidugi kahju, et neid mõningaid seal polnud. Te oleksite tervele õhtule veel palju juurde andnud.
Kool on ka tore, vaatamata minu heale seisule püsib naeratus näol.
Nädalavahetus oli leebelt öeldes raju. Naljakas, mina naeran, naerge teie kaa.

Miks on inimesed nii valivad ja mitte kunagi rahul sellega, mis neil on? jah, ma tean, et see on läbinisti ära leierdatud teema, kuid ma lihtsalt ei mõista. Me muudame enda elu (üle)mõtlemisega raskeks. Ei mõista, mis meil just sel samal hetkel on, kui palju on tegelikult antud, KUI õnnelikud olla võiks.

Zsa zsa zsu, see tunne! Ma tean, et mingi hetk olin segaduses ja väitsin, et seda ei ole. Kuid ei, olemas, täitsa olemas. Ei teagi, kas nutta või naerda.
Ma valin naeru, aitäh.

Alustasin N. D. Walchi "Jutuajamised Jumalaga" lugemist. Oskan vaid öelda, et seda lugedes on veider.
M- Sa meenutasid lompe, me veel kordame seda asja, for sure!
Ja Sina, jah just SINA!
Sinuga jalutada on hea.
Sinuga rääkida on hea.
Sinuga naerda on hea.
Sinuga mõelda, kuidas kõik olla võiks- on HEA.
Mis ma küll Sinuta teeksin? aitäh Sulle.

Sina ja tema ja nemad- te muudate mu õnnelikuks.

Ilus hetk.

Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga ilus
vastu päikest vaatasid Sa silmad pilus
ja see oli.. ilus
Hiljem samamoodi vaatasid sa mind
ja Su silmad olid kahtlustusest piluset
kas räägin vaid või armastan ma Sind
ja see oli.. ilus
Mõni hetk on elus valusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga valus
keegi oli mul, kes minult andeks palus
tal oli põhjust, see oli valus
Kaua seisime ja tummalt seisin mina
tuhat korda ise patusem kui Sina
aga Sina olid see, kes andeks palus
ma ei vastand, see oli valus
Mõni hetk on, mis on hoopis isemoodi
teise tuppa mulle üles tegid voodi
ise läksid ja Sind nägin uksepilust
see mis nägin, oli väga, väga ilus
Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga ilus
mina magasin ja tundsin pead mul silus
Sinu käsi, see oli ilus

Ma jumaldan J. Tättet

olid ajad,

12 aastat vahelduva eduga kurvemat ja rõõmsamat aega.

Ma küsin endalt tihti- milleks see kõik?

Lõppkokkuvõttes ei leia ma vastust.

Mõtlesin tõesti, et nüüd LÕPUKS OMETI mitte keegi ei sunni, siis tekib endal soov, aga isegi aasta möödudes mitte. Kuhu see kadunud on? Mängides tuleb meelde kõik eelnev, millegi pärast püsib selgemalt silme ees kõik halb, aga need positiivsed emotsioonid, mida oli ju tegelikult nii palju rohkem? Millal "see" tunne küll kaob..

Külla tulles oli mõnus "lähen arvestusele või eksamile" tunne. Teid nähes see kadus. Kõik on nii muutunud samas täpselt samasugused, kõlab loogiliselt? jeap, mina olengi ju loogika. Me liigume eluga edasi ja ei satu enam kokku. Kuid isegi teadmine, et olete olemas, tähendab palju, see aitab igal raskel hetkel. Mul on teiega tohutult vedanud!

"mul oli nii hea tunne, nagu oleks üle pika aja üks kodune inimene mul lähedal olnud." K- Sa ei kujuta isegi ette, kui südamesse see lause läks.

A/BmajaSÕBRADviiuljansapäikeväikedrinklauamängudnaerseelõputunaer. Suutsite muuta selle päeva minu jaoks äärmiselt toredaks.

Te olete südames.

Teretulemast mulle.

Üksindust ei ole lihtsalt olemas. Üksindus pole midagi muud kui igavlevate ja igavate jõmmide katse end huvitavaks targutada. Muuseas, üksindust ei saagi olemas olla. Sest ta on ju ainult nii kaua olemas, kuni üksiolija ei tea, et ta üksi on. Niipea kui ta oma üksiolu avastab, on ta oma üksindusega kahekesi. See istub tal üle-laua ja vahib talle silma. Ja laseb endale silma vahtida. See esitab küsimusi. Arutleb. Muigab. Ilgub vastu. Ja kui see ehk ka suurelt osalt vaikib on kahekõne põhimõtteliselt vältimatu. Nii, et ärgu tuldagu mulle seletama üksindusest..

J. Kross "Tahtamaa"

Tegin täna silmad lahti ja nägin, et kevad on tõepoolest kohal, elagu!
Täna, laupäeva varahommikul 5.44 otsustas uni lahkuda ja nii ma üleval olingi. Piparmündi tee, raamat, päikesepaisteline rõdu ja linnulaul- oh joy! Naljakas on jälgida mööduvaid uniseid inimesi oma pitsudega, üks tädi tegi kepikõndi ka, tubli tädi. Kahe tunni möödudes tuli mõte, et "oh, võiks jooksma minna" ja seda ka tegin. Kas te kevade lõhna tunnete? nii hea.

Viimasel ajal on kõik nii mõtlikuks muutunud. Nad on mõtetes kusagil mujal, kusagil kaugel. Kuid kõik möödub.
Ilm (loe: päike) toob naeratuse näole, nii vähe ongi vaja.


Sõbrad, te olete head!