Thursday, August 21, 2008

Ja mõnikord tulevad ja lähevad hetked, mil Sa peaksid midagi tegema või ütlema, kuid Sa ei tee ega ütle midagi.
Oled tasa, lihtsalt jälgid ja lased hetke mööda. Hiljem tabad end aegajalt küsimuselt "Aga mis oleks saanud kui..?"
Lase olla. Ära vaeva oma pead muremõtetega. Sest muremõtted, need murravad. Ja Sa ei taha ju katki minna, ega? Möödas juba.

Ja teinekord avab halb ukse heale.


mul on RÕÕM, RÕÕM, RÕÕM, RÕÕM, RÕÕM.

Meie, eestlased



Ja oli ja on sini ja must ja valge

«Ükskord me võidame niikuinii!» Heinz Valk

Meie oma maailmameister Gerd Kanter

"Täna on hea päev olla eestlane!"



Saturday, August 9, 2008

punkt lõppu ja kriips peale.


Otsekohesus, ausus ja sõber ükskõiksus.

Palju mõtteainet mulle ja rohkemgi vast mõnele teisele.

Hetke ajendil käitumine ja enda mõtete välja ütlemine, mitte sees hoidmine.
Esialgu mõtlesin, et hetkeline tunne, aga ei, mingi klõps käis peast läbi tol hommikul.
Mõttemaailma, ei mitte muutumine pigem selginemine. Lihtne arusaam, lihtne mõttekäik, lihtne vaade.
Kõik tundub mõttelt ilusam, parem ja mis põhiline-kergem.
Tänu võlgnen kohati ükskõiksusele. Ja ma ei pea silmas pohhuismi, käega löömist ja seda ükskõiksuse negatiivset poolt. Vastupidiselt midagi head, mis selle kõigega kaasneb. Ütlus "kergem hingata" annab veidi aimu.

Ei tunne vajadust seda seletada, ise usun, ise mõistan.
Mõistan, et "see olek".. see jääb püsima.
Kui juba aru sain, kui kergesti kättesaadav "see" on.
See õnnelik olek.


Oodata ei saa, kui meelel veel on
leida kord kõik hea
ja tagasi, ei tagasi, ei tagasi, ei tagasi
ei tagasi ei soovi ja ei pea.

Saturday, August 2, 2008

vihmamuusika,

Headel sõnadel on võlujõud.
grönt te vanilj med mjölk och nöje.

taustaks: ces petits riens

maalime värve,

Hetkeseisuga on siis nii, et sept. alguseni elan ma teadmatuses, nagu olen ma seda teinud viimased 2 aastat.
"Rootsi nimel.." ta ütles.
Haiget teeb, kui väga ma sinna tahan, kui väga ma seda oodanud olen.

Jag tänker att,
mis seal ikka ega mul muud üle jää, kui oodata, sisimas lootalootaloota. (Ärgu tuldagu mulle rääkima seda jura lollide lohutusest, peksa saate.) Kui mul seda mainitut ka poleks, milleks siis üldse.
Ainult selle nimel! Pilt on silme ees, lõhna tunnen, naeru kuulen.
Ma saan sellega hakkama, vähemalt endale kinnitan seda päevast-päeva.

Üldiselt on elu endiselt lill.
Eelnev töö oli äärmiselt meeldiv ja ka Birgitta Festival saab järjekordselt hea olema, aastast-aastasse.
juhhei ja valleraa.

Öökapile kogunenut:

Bulgakov "Meister ja Margarita"
Hesse "Stepihunt"
Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"
Süskind "Parfüüm"
Mutt "Kerge meel"
Wilde "Dorian Gray portree"

Jõudsin need paari nädalaga läbi lugeda, mõnd korduvalt, aihea, rahule jäin.
Kuigi usun, et Hesse teosest ei saanud ma õigesti aru, selline keeruline, vanemale lugejaskonnale vast. Samas psühholoogilisel piiril tegin omad järeldused ja mõistsin teost just enda äranägemise järgi. Kuigi tegelikult mõistame arvatavasti kõike loetut just enda arusaamise ja tahtmise järgi.
Kivirähk on endiselt kennjaalne. Käisin vaatamas ka Nargen Opera projekti vabaõhulavastust "Uljas neitsi" samuti Kivirähki töö, päris vaimukas. Näitlejate tiim oli hea- Ita Ever, Mari Lill, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Ragne Pekarev.
Bulgakovi "Meister ja Margarita" jääb kindlasti üheks lemmikuks, täitsa sürr, saab end välja lülitada kõigist ja kõigest.

Unistan teatrist ja kontsertidest, tahakstahaks.
Ei pea enam kaua ootama, palju õnne mulle.
Ootan sügist,
neid halle ja kurbi toone, kuhu inimesed enda oleku ja riietusega rõõmsamaid värve sisse maalivad. Jahallijamustajaveinipunastjatumelillat ja saapaidjamantleidjakudumeidjasalle ja vihma.



live high,