maalime värve,

Hetkeseisuga on siis nii, et sept. alguseni elan ma teadmatuses, nagu olen ma seda teinud viimased 2 aastat.
"Rootsi nimel.." ta ütles.
Haiget teeb, kui väga ma sinna tahan, kui väga ma seda oodanud olen.

Jag tänker att,
mis seal ikka ega mul muud üle jää, kui oodata, sisimas lootalootaloota. (Ärgu tuldagu mulle rääkima seda jura lollide lohutusest, peksa saate.) Kui mul seda mainitut ka poleks, milleks siis üldse.
Ainult selle nimel! Pilt on silme ees, lõhna tunnen, naeru kuulen.
Ma saan sellega hakkama, vähemalt endale kinnitan seda päevast-päeva.

Üldiselt on elu endiselt lill.
Eelnev töö oli äärmiselt meeldiv ja ka Birgitta Festival saab järjekordselt hea olema, aastast-aastasse.
juhhei ja valleraa.

Öökapile kogunenut:

Bulgakov "Meister ja Margarita"
Hesse "Stepihunt"
Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"
Süskind "Parfüüm"
Mutt "Kerge meel"
Wilde "Dorian Gray portree"

Jõudsin need paari nädalaga läbi lugeda, mõnd korduvalt, aihea, rahule jäin.
Kuigi usun, et Hesse teosest ei saanud ma õigesti aru, selline keeruline, vanemale lugejaskonnale vast. Samas psühholoogilisel piiril tegin omad järeldused ja mõistsin teost just enda äranägemise järgi. Kuigi tegelikult mõistame arvatavasti kõike loetut just enda arusaamise ja tahtmise järgi.
Kivirähk on endiselt kennjaalne. Käisin vaatamas ka Nargen Opera projekti vabaõhulavastust "Uljas neitsi" samuti Kivirähki töö, päris vaimukas. Näitlejate tiim oli hea- Ita Ever, Mari Lill, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Ragne Pekarev.
Bulgakovi "Meister ja Margarita" jääb kindlasti üheks lemmikuks, täitsa sürr, saab end välja lülitada kõigist ja kõigest.

Unistan teatrist ja kontsertidest, tahakstahaks.
Ei pea enam kaua ootama, palju õnne mulle.
Ootan sügist,
neid halle ja kurbi toone, kuhu inimesed enda oleku ja riietusega rõõmsamaid värve sisse maalivad. Jahallijamustajaveinipunastjatumelillat ja saapaidjamantleidjakudumeidjasalle ja vihma.



live high,