12 aastat vahelduva eduga kurvemat ja rõõmsamat aega.
Ma küsin endalt tihti- milleks see kõik?
Lõppkokkuvõttes ei leia ma vastust.
Mõtlesin tõesti, et nüüd LÕPUKS OMETI mitte keegi ei sunni, siis tekib endal soov, aga isegi aasta möödudes mitte. Kuhu see kadunud on? Mängides tuleb meelde kõik eelnev, millegi pärast püsib selgemalt silme ees kõik halb, aga need positiivsed emotsioonid, mida oli ju tegelikult nii palju rohkem? Millal "see" tunne küll kaob..
Külla tulles oli mõnus "lähen arvestusele või eksamile" tunne. Teid nähes see kadus. Kõik on nii muutunud samas täpselt samasugused, kõlab loogiliselt? jeap, mina olengi ju loogika. Me liigume eluga edasi ja ei satu enam kokku. Kuid isegi teadmine, et olete olemas, tähendab palju, see aitab igal raskel hetkel. Mul on teiega tohutult vedanud!
"mul oli nii hea tunne, nagu oleks üle pika aja üks kodune inimene mul lähedal olnud." K- Sa ei kujuta isegi ette, kui südamesse see lause läks.
A/BmajaSÕBRADviiuljansapäikeväikedrinklauamängudnaerseelõputunaer. Suutsite muuta selle päeva minu jaoks äärmiselt toredaks.
Te olete südames.
No comments:
Post a Comment